eile õhtul sai jälle fanataseeritud tuleviku lainetel. Olime perega oma majas, mis on ikka paras rämpsu hunnik, nokitsesime tasapisi. Mees lobises oma plaanidest ja mina kuulasin ja pärisin... Mõnus on niimoodi, et unistad,, no muidugi läheb palju aega ja energiat ja ´´pappi´´, et sellest majast saaks selline maja nagu unistustes meil on.

eelmine nädal käisime minu isa ja tütrega rabas jõhvikal, mõnus oli neid marju korjata. Laps on ka ikka super tubli ja rahulik, paned ta kuivemale ja marjarikkale kohale istuma ja tema korjab endale marju, sööb ning improviseerib leitud materjalidest mänge...Raba on ikka rammestav eks süüdi on sookail, kes oma aroomiga uimastab.

ja nädal enne seda sai isaga kalal käidud jälle sama lugu, et laps kaasas ja hea ja rahulik püüdsin isegi mõne kala.