Vennad on mul suured mehed, mina sõsar väikene..
see iseloomustab, minu nädalavahetust: Head hetked vees, kui ka kuival maal. mõõtu võttes palli-ja lauamängudes, enamasti naerdes. Lihtsalt koosolemine pere keskel on täitsa hariv, märgata olukordi ja arenguid kõrvalt, vahel ka nina vahele toppides.sain selgust(pühapäeval), et inimesed on ilusad ja head ning mina arutult laksan keelt asjade pihta millest ma mitte, kui midagi ei tea.
hea tunne on, kui suudad oma kompleksidest üle olla, seljataha jätta, unustada, elada nii, et minevik ei tambi sulle kolpa.... olla olevikus hea või vähemalt sõbralik?
Sisemised tundmused on ülevad ja ärevad. Kodune kesköine arutlus mehega oli huvitav teemaks JUMal. Nii hea on, kui on sul inimene, kes sind kuulab ja arutleb ning mõistab, ei anna hinnanguid ja hoolib. Nii hea et sain südamelt rõõmu ja tundmusi jagada. Lootust on, lootust..
jõudsime järeldusele, et me kardame USKU,JUMALAT,Kristlust,,,sest on puudunud elust)lapsepõlvest, koolist,
selline teema, isegi arutlusena....
loodan, et pühapäevased mõjud ei ole lihtsalt hetkeline -armumine-JUmala teemasse.
elame päev korraga
