meie peres on hetkel ´´orelipoisi´´ vaimustus. vend kinkis sünnipäevaks plaadi mille nimi on ´´üheksakümmend üheksa´´, kummalisel kombel ta teadis, et just seda plaati ma sünnipäevaks igatsesingi. ma ei ole kogu plaadist vaimustuses vaid mõnest loost näiteks: lugu, mis räägib metseapõrsa lihast ja spordipäevast ning väga rassisliku sõnumiga laulust, kus mainitakse kasepuuhalge, neegreid, juute ja mustlasi. kui läheneda selle plaadile kriitiliselt, siis kohati laulude tekstid on liiga otsekohesed ja panevad kohmetuma või imelikult itsitama. Mõne laulu sõnad oleks nagu 6.a kirjutatud. kuid ta on piisavalt hea, et pidevalt kuulata. Nüüd ongi jama majas, juba unes korduvad ka need meloodjad....

Täna on tunne, et kohe tahan midagi ilusat teha!! Päike mõjub joovastavalt ja tunne on nagu armunul!

ok. lähen pesen nõud puhtaks....